Kaks müüti vabakutselise ajakirjaniku elust

Kaks müüti vabakutselise ajakirjaniku elust

Olen vabakutselise ajakirjanikuna tegutsenud 6 aastat ning selle aja jooksul kohanud peamiselt kahesugust suhtumist sellesse eksisteerimise viisi. Kõigepealt imestatakse, et ma ikka veel ei ole nälga surnud (sest selle vaate kohaselt võrdub vabakutselisus absoluutse virelemisega) või siis õhatakse kadedalt: „mis sinu elul küll viga, sa ju vabakutseline, tööl käima ei pea!“.

Viimane arvamus paneb mind tavaliselt naeru pugistama. Jajaa, vabakutseline inimene teadupärast ju muud ei teegi, kui magab poole lõunani kodus, jalutab niisama ringi või vahib päevad otsa televiisorit…

Jutt virelevatest vabakutselistest on aga minu kogemuse järgi küll müüt. Kui ma mõtlen oma tutvusringkonna peale, siis ei tule eriti kedagi ette. Vastupidi, kõik on oma eluga enamvähem rahul, sest saavad teha tööd paindlikult ja omale sobivas tempos.

Möödunud aastal käisin ühel Ajakirjanike liidu korraldatud seminaril, kus just vabakutselisusest ajakirjanduses räägiti. Sealt jäid kõlama mõned ideed, millele vabakutselisena tegutsevad ajakirjanikud võiksid kindlasti mõelda:

  • Looge oma firma, et saaksite tellijale arveid esitada. Paljud ettevõtted eelistavad neid partnereid, kellega saab korrektselt arvetega suhelda, selle asemel, et tegeleda honoraride arvestamisega. Saladuskatte all võin öelda, et parem veel, kui teie ettevõte oleks ka käibemaksukohustuslane.
  • Arvesta oma aega rahaliselt. Tee kindlaks, millega sa üldse tegeled ja kui palju millelegi aega kulutad. Aeg on ainuke, mida on sul müüa ning seda ei maksa raisata.
  • Lepi tellijaga tööd vastu võttes kokku, et kui töömaht suureneb töö käigus oluliselt, siis vaadatakse ümber ka tasu selle eest.
  • Vabakutselisuse maailmas on kõige tähtsam usaldusväärsus. Tähtaegadest ja lubadustest kinni pidamine on A ja O. Ei tohi ära kaduda, ei tohi jätta tööd kokkulepitud ajaks tegemata ega ei tohi teha haltuurat kvaliteedis. Samas – näidake mulle ala, kus see nii pole?
  • Ära alahinda oma aega ja tööd. Tee kindlaks, kui palju pead sa küsima töö eest hinda, et mõistlikul kombel ära elada. Võimalik, et mõni klient kaob, kuid kui oled kõrge töökultuuriga, siis väga võimalik, et mõne aja pärast räägite juba uuesti suurematest numbritest.